Nugiseksi büst toidab propagandameediat

Harald Nugiseksi büsti avamine Laupa koolis 21. oktoobril 2016 sai Eesti meedias algselt tagasihoidliku kajastuse osaliseks. Näiteks ERRi uudisvideo käsitles sündmust muretult lokaalses, ajaloolises ning esteetilises kontekstis: viidati Nugiseksi seosele kooliga, tema rollile lähiminevikus, vahendati skulptuuri autori Mare Mikofi sõnu. Tundub, et rahvusringhääling ei tajunud teema plahvatusohtlikkust, vaid pidas sündmust tavaliseks ohutuks kohalikuks uudiseks.

Juhtumi käsitlus venekeelses meedias nii vaguraks ei jäänud. 24. oktoobril teatas Venemaa uudisteagentuur RIA Novosti, et Venemaa Eesti saatkond mõistab SS-lase pronksbüsti avamise hukka. Samas kriitilises ja propagandistlikus võtmes kirjutasid sündmusest ka Regnum (pane tähele uudise illustratsiooni tonaalsust), lenta.ru, Izvestija, Sputnik ning Baltnews.

Venemaa propagandameedia kiiluvees jõudis teema 26. oktoobril ka Eesti venekeelsesse meediasse. Büsti avamisest kirjutas Narva Leht ja Pealinn.  Viimane käsitles juhtumit põhjalikult, mitme kommentaatori vaatepunktist. Tundub, et kõlama jäi kriitiline toon, mille võtab kokku portaali rodina.ee toimetaja ja Surematu Polgu aktivisti Allan Hantsomi arvamuse pealkiri: “Samovari kullast tehtud büst on veel üks laast kolmanda maailmasõja lõkkesse, mida õhutavad kohalikud idioodid”.

Kõige jõulisema kajastuse kuju avamisest tegi Venemaa telekanal 5TV. 26. oktoobri reportaažis nimetatakse Nugiseksi büsti mälestusmärgiks natsikurjategijale. Eestile heidetakse ette lastele patriotismi sildi all fašismi õpetamist ja natsismi vaikivat toetamist, kuivõrd riik sündmuse suhtes seisukohta võtnud pole. Tunda on soovi anda Laupa koolis toimunule ühene hinnang ning kanda see üle kogu Eesti rahva ning Eesti valitsuse ametlikuks positsiooniks.

Teema on jõudnud ka Venemaa välismaale suunatud propagandakanalisse RT ja mõnesse ingliskeelsesse säutsu-blogisse. Siiski võib tänase seisuga öelda, et Kremli kallutatud vaatenurk pole rahvusvahelises meedias märgatavalt esindatud ega kõlapinda leidnud. Teema sellist arengut ei saa aga välistada, sest eeldused pikaajaliseks propagandarünnakuks on Nugiseksi juhtumis olemas, vastab see ju hästi Venemaa meemile Eestist kui fašistlikust riigist ning ka demokraatliku ajakirjanduse tundlikkusele natsismi märksõna suhtes.

Propastop võttis tänavu juunis kasutusele propagandamõõdiku, et hinnata Eesti vastu suunatud inforünnakute taset. Terve suve on mõõdik näidanud madalat nivood. Kui Eesti süüdistamine natsismi soosimises peaks sel nädalal vaibumise asemel jätkuma, tõstame taseme esimest korda blogi ajaloos mõõdukaks – põhjuseks ühe selge, otseselt Eestile keskenduva propagandateema välja kujunemine.

Pildid postituse juures on kuvatõmmised loos viidatud ERR, Regnumi ja 5TV lugudest.