Propagandasõnastik: spinn

06.10.2016

Eesti meedias kohtame järjest sagedamini sõnu “spinn” ja “spinnima”. Valdavalt leiame need terminid tekstidest, kui kellelgi on midagi tarvis kuulutada valeks (“see kõik on vastaspoole spinn”, “see pole muud kui briljantselt levitatud spinn”, “siin pillub küll vastaspool spinne meie pihta”). Eriti sagedasti kasutati seda sõna viimastest presidendivalimistest kõnelenud artiklites, mis analüüsisid erakondade tagatubades toimunut.

Foto: duncan c/Flickr/CC
Foto: duncan c/Flickr/CC

Nagu enamik tänapäevaseid uudissõnu, nii on ka eestikeelseks mugandatud spinn pärit inglise keelest, kus termin spin tähendab otsetõlkes “keerlema, keerutama, pöörlema”. Millal tuli spin kasutusse tõe väänamise sünonüümina, pole täpselt teada, kuid arvatavasti sai see alguse eelmisel sajandil Ameerika Ühendriikides, kui tubaka- ja alkoholitööstus hakkas jõuliselt kasutama suhtekorralduslikke meetodeid oma äri eduks. Siis tekkisid ka esimesed ametimehed, keda kutsuti spin doctoriteks. Tegu oli mingite huvigruppide esindajatega, kes vajadusel ei kohkunud tagasi ka faktidega loomingulisest ümberkäimisest.

Tänapäeval on mõisted spinn ja spin doctor enamasti kasutuses poliitilise propaganda valdkonnas, vähemal määral äriettevõtete kommunikatsioonis ning laiemas kõnekeeles igasuguse tõe väänamise puhul. Kuigi loominguline suhtumine faktidesse on levinud kogu reklaami ja PR-valdkonnas, siis spinniks liigitub tegevus reeglina juhul, kui faktide moonutamisega kaasneb mingi negatiivne ja manipuleeriv eesmärk.

Hea spinn jääb enamasti ise varju ja seda, kas mingite protsesside taga on kellegi käsi, võime ainult oletada. Harvadel juhtudel on kellegi tööõnnetusena ajakirjandusse lekkinud ka poliitikute, riigiasutuste või äriettevõtete spinnimise tegevusplaane, mis enamasti siis ka avalikkuse ette tiritakse. Näiteid sellistest juhtumitest võib lugeda siit ja siit.

Vaenuliku propaganda võtmes võib spinnimiseks nimetada tegevust, kui ühe riigi luureorganisatsioonid püüavad teadlikult tõde moonutades teises riigis esile kutsuda mingeid arvamuste muutusi, reaktsioone või protsesse. Selliseid spinne varjatakse eriti hoolikalt. Kas Donald Trumpi edu taga on Kreml või kui suur mõju on Venemaal näiteks Ungari sisepoliitikale, ei pruugi me kunagi teada saada. Eestis viskas ajakirjanik Andres Reimer hiljuti Postimehes üles kahtluse, et Venemaa võib olla majanduslikult huvitatud Rail Balticu raudteeprojekti põhja laskmisest, soodustades Eesti siseriiklikku vastuseisu projektile ning kasutades selleks näiteks siinsete transiidiettevõtjate majanduslikku äraostmist. Kui palju on selles spinnispekulatsioonis tõde, võime samuti oletada.

Selle üle, kas spinnimine ehk faktide valikuline esitlemine on valetamine ja kust läheb eetilisuse piir, võib ilmselt pikalt diskuteerida. Üks on kindel: õige spinn on valetamisest märksa elegantsem ja tulemuslikum.

Lisalugemiseks mõned lood Venemaaga seotud spinnidest:

Foreignpolicy (2016) – How MH17 Gave Birth to the Modern Russian Spin Machine
The Moscow Times (2015) – Russian Propaganda Exploits Western Weakness