Ida-Viru salamemo: suur üksmeel propagandameedias

03.10.2016

14. septembri Eesti Ekspress avaldas valitsuse julgeolekukomisjoni memo. Dokument Ida-Virumaa “käestlibisemisest” Venemaa avalikkuses suurt elevust ei tekitanud, kuid osutus väärt maiuspalaks teada-tuntud propagandakanalitele.

Kui Eesti venekeelsed väljaanded piirdusid kas  Eesti Ekspressi artikli refereerimisega või üritasid seal toodud väiteid mitmepoolsete kommentaaridega analüüsida, siis venemaised propagandakanalid ootasid päeva-kaks ning andsid sündmusele kaks ootuspärast hinnangut: provokatsioon ja paranoia.

Hinnanguid võib ootuspäraseks nimetada seepärast, et mõlemad on Venemaa nn ametlikus propagandaretoorikas vaat et kesksed terminid: piisavalt üldised, et sobiks kirjeldama peaaegu kõike, ning piisavalt emotsionaalsed, et kõnetada kodupublikut.

Neutraalsed kajastused samal, vaenulikud järgmisel päeval
Eesti venekeelses meedias ilmusid enamuses tasakaalustatud kajastused juba samal päeval. Eesti Ekspressi artiklit refereerisid Vecherka ja venekeelne Delfisalamemo-vene-delfiVenekeelne Delfi lisas päeva jooksul kommentaari Narvskaja Gazeta peatoimetajalt Sergei Stepanovilt, kes kinnitas, et pole kordagi tajunud narvalastes soovi Eestist eralduda.

Teise kontserni kuuluva Postimehe venekeelne väljaanne Eesti Ekspressi artiklit praktiliselt ei maininudki, trükkides veebis ära siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti BNS-ile antud kommentaari, et olukord Ida-Virumaal pole mingil juhul katastroofiline.

Samal päeval ilmus venekeelse Postimehe veebis murelik arvamuslugu “Tõstke teekann tulelt” ajakirjanik Olesja Lagašinalt, kelle hinnangul seondub Eesti meedias kõik vene-teemaline ohu ja vaenuga. Lagašina hinnangul peaks eestikeelne meedia mõtlema vastureaktsioonile, mida põhjustab kõige vene-teemalise ühekülgne kajastamine.

Suur üksmeel saabus 15. septembril

Kui Eesti Ekspressi artikli ilmumise päeval valitses arvamuste paljusus, siis järgmisel kahel päeval liitusid diskussiooniga kohalik Stolitsa, Ria Novosti, Regnum, Sputnik ja Pravda. Siit edasi valitses küll autorite paljusus, kuid hinnangute osas tähelepanuväärne üksmeel – valitses kaks seletust, “paranoia” või “provokatsioon”.

Stolitsa: provokatsioon 

Stolitsas said lisaks Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmele Ants Laaneotsale, kes möönis probleeme Ida-Virumaal, kuid pidas artiklis toodud hinnanguid üledramatiseerituks, sõna kremlimeelsed politoloogid Sergei Kuhharenko ja Valerija Šatskaja. Stolitsa püsiallikas Kuhharenko tõi paralleeli Donbassiga (“Kui Ukraina võimud oleks Donbassi venekeelseid austanud…”) ja leidis, et piirkona lojaalsus Venemaale pole mingi probleem ning selle on Eesti võimud ise provotseerinud.

Vene meedias sageli Kremli ametlikku retoorikat kordav Šatskaja leiab, et Eesti võimud on oma riigi elanike suhtes paranoilised ning soovivad dokumendi lekitamisega luua ettekäänet repressioonideksIda-Viru elanikkonna vastu. Kui piirkonna tegelik mure on tema hinnangul tööpuudus, siis dokumendi lekitamisega üritavad Eesti poliitikud Šatskaja hinnangul juhtida pärisprobleemilt tähelepanu väljamõeldud probleemile. Üks lõik hiljem kahtlustab Šatskaja juba, et sama dokumenti kasutavad poliitikutelt raha juurdelunimiseks ära hoopis Eesti eriteenistused ja “venevastased ühendused”.

Radio Sputnik, Ria Novosti: paranoia

Radio Sputnik autor Vladimir Barsegjan avaldab kommentaaris “Ukraina sündroom: leiti armeetäis vaenlasi” kartust, et Eesti valitsus asub probleemi rutakalt lahendama. Ministrid võivad tema hinnangul memo põhjal teha otsuseid, mis “võivad saada fataalseks kümnetele tuhandetele venekeelsetele”. Põhjuseks on tema hinnangul eestlaste ja Eesti poliitikute vene-vastasus ja Ukraina-sündmuste järel kasvanud paranoia. “Luupainaja [Ida-Virumaa] iseseisvusreferendumist külastas poliitikute õudusunenägusid ja väljendus skisofreeniahoogudena,” analüüsib Barsegjan.

Pravda.ru: provokatsioon, paranoia

Portaal Pravda.ru teatab artiklis “Eesti ajakirjandus külvab paanikat: Narva läheb Venemaale“, et Eesti valitsus kardab Donbassi stsenaariumi kordumist. Läti vene äärmuslaste aktivist Ilarion Girss kinnitab, et tegu on pigem provokatsiooni, kui tegelikkuse peegeldusega. Pravda väidab allikat täpsustamata: “eksisteerib seisukoht, et Eesti Ekspressi artikli tellisid ameeriklased.” Girss lisab, et ei tohiks alahinnata ka “etniliste neonatside” huve. Hiljuti Lätist Venemaale emigreerunud Girss kinnitab, et Venemaa oma kaasmaalaste õigusi siiski rikkuda ei lase: “Venemaa kaitses neid Krimmis, ei jätnud neid Donbassis, ei jäta ka Pribaltikas!”.

Regnum: provokatsioon

Portaal Regnum refereerib Stolitsas esinenud poliitikateaduste kandidaadi Valerija Šatskaja artiklit. Regnum rõhutab eriti väidet, et memo lekkimise taga on eriteenistuste ja “venevastaste ühenduste” soov pingeid külvata ning seeläbi endale riigieelarvest raha juurde saada.


Vzglyad: provokatsioon, paranoia

Ajaleht Vzglyad toob hoogsas toonis artiklis ära Ida-Virumaalt valitud Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini kommentaari, kelle kinnitusel peetakse raporti koostajaid Eestis paranoiliseks. Eeldusi, mis salamemo-sputnikviisid olukorrani Põhja-Iirimaal, Luganski ja Donetski piirkondades, Ida-Virumaal tema kinnitusel pole; küll leidub Stalnuhhini kinnitusel “massiliselt organisatsioone, kes teenivad “vene ohu” pealt”.

Sputnik

Mõneti erandiks selles reas on propagandakanal Sputnik International, kes refereerib Eesti Ekspressi artiklit ning viitab eelmainitud Stalnuhhini kommentaarile, kuid lisab sellele tasakaalustatult kommentaare erinevate vaatenurkadega. Sõna saavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Riigikogu liige Andres Ammas ning strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane.

Kuvatõmmised rus.delfi.ee ja Sputnik International artiklitest.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter