Tundmatutest kassidest ja hiirtest  

Propastopi sisu levides kostab siit-sealt meediast või ühismeedia kommentaaridest etteheiteid, et blogi ei eksponeeri oma tegijaid. Koos sellega ka kahtlustusi, et anonüümsuse taga varjab end riiklikult rahastatud tegevus. Oletusi põhjendatakse väitega, et blogi on tehtud hästi organiseeritult ja nii sisult kui kujunduselt professionaalne.

Propastopi vabatahtlike tiimile on sellised kahtlustused kiituseks tehtud tööle. Aitäh tunnustuse eest!

Meil pole tõesti põhjust varjata – Propastoppi teevad professionaalid, oma igapäevatöös hinnatud ja tuntud spetsialistid eri valdkondadest. Meediast, kommunikatsioonist, turundusest, reklaamist, disainist, IT-st.

Kuid kõik nad annavad oma panuse vabatahtlikult, õhinapõhiselt, tasu saamata. Propastopi tegijad ei saa rahalist toetust Eesti riigilt. Blogi aluspõhimõtteks on vältida endapoolse propaganda tegemist, keskenduda meediamanipulatsioonide ja -valede tagamaade avamisele (loe lähemalt sellest postitusest).

Blogi tegijatel on selged põhjused, miks me kaastöötajaid ei eksponeeri:

• soov keskenduda sisule, esindada suhtumist, et argument on tähtsam kui selle esitaja. Arvame, et tähtis pole kassi nimi, vaid see, et ta hiiri püüab.
• soov vältida mõjustamise ning kallutatud infotilgutamise sihtmärgiks sattumast,
• turvalisus: infokonfliktid võivad üle kanduda reaalsesse ellu, blogi teemadega tegelejaid ohustab trollimine ja küberahistamine.

Me ei pea oma teguviisi anonüümsuseks. Blogil on Facebooki konto ja meiliaadress [email protected], mille kaudu tegijatega ühendust saab. Kaasautorid, kes soovivad oma nime all esineda, saavad seda vabalt teha. Ka on blogi kõneisikuna olnud alati esil siinkirjutaja nimi.

Möönan, et Propastop ei mahu stereotüüpse arusaama alla kaitseliitlase tegevustest. Küll aga oleme näiteks, et vabatahtlikult riigikaitsesse saab panustada mitmel viisil, mitte üksnes relvaga käes.

Andres Lember

kaitseliitlane, blogi vabatahtlik