Tšehhid infosõjas

Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris kirjutab 8. septembri loos Tšehhi kaitsepolitsei hoiatustest Venemaa mõjutustegevuse suhtes ning kõrvutab, kas ohud kehtivad ka Eesti puhul. Lugu tõukub juhtumist, kus Ostravas avas uksed Donetski separatistide välisesindus.

Propastop toob ära loos mainitud viis Venemaa propaganda tegevussuunda Tšehhi ühiskonnas. Et võrdlus Eestiga paremini esile tuleks, eemaldasime tekstist sõna “Tšehhi”:

1. Meedia nõrgestamine. Infiltreerutakse varjatult kohalikku meediasse, produtseeritakse ulatuslikku Vene riigi levitatavat propagandat ja valeinfot.
2. Ühiskonna arvamuste mõjutamine, vastupanuvõime ja võimalikuks konfliktiks valmisoleku vähendamine. Hämatakse info ja valeinfoga, ähmastatakse tõe ja objektiivsuse piire, levitatakse põhimõtet „kõik valetavad”.
3. Ühiskonnas sotsiaalsete ja poliitiliste pingete loomine. Asutatakse marionettorganisatsioone, toetatakse varjatult või otseselt populistlike ja ekstremistlike teemade käsitlemist.
4. NATO ja EL-i ühtsuse ja valmisoleku lõhkumine. Püütakse häirida liitlassuhteid, jagatakse valeinfot ja ärevaid kuuldusi USA ja NATO kohta, luuakse virtuaalset sõjaohtu.
5. Ukraina maine kahjustamine ja rahvusvaheline isoleerimine. Kohalikke kodanikke ja organisatsioone kasutatakse Ukrainaga seotud infooperatsioonides, mida varjatult korraldab Venemaa. 

Sama päeva Eesti Päevalehes kirjutab välisuudiste toimetaja Lauri Laugen Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia plaanist rajada propagandistliku agendaga telekanal, mis hakkaks neis riikides toimuvat edastama valitsustele sobivast vaatenurgast.

Pildil Tšehhi kunstniku Alena Čermáková plakat “Rohkem toodame – paremini elame!” 1952. aastast. Foto: orientalizing/Flickr/CC.