Kuidas säutsuajastul fakte kontrollida?

05.09.2016

Tänavusel arvamusfestivalil märkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Jüri Luik, et sotsiaalse meedia uudistest on ära kadunud narratiiv „kus, miks ja millal“ ning Twitteris esitatud säutsud mõjutavad poliitikat ilma igasuguste alusteta. Et ajakirjanikud on hõivatud erinevate sotsiaalmeediakontodega ja neilt eeldatakse kohest vihjetele reageerimist, siis faktide kontrollimisele ei jõutagi tähelepanu pöörata. Luik tõi näite, kuidas meediamaastik on muutunud nõnda, et kuulujutt läheb esmalt Twitterisse, siis leheblogisse, siis väljaande uudisportaali ja kui aega üle jääb, siis pikemalt ka paberlehte. Samal moel, säutsude abil, mõjutavad avalikku arvamust populistlikud poliitilised jõud.

PolitifactSelline olukord tekitab justkui võimaluse, et valeväited pääsevad ilma kriitikata ühiskondlikku teadvusesse. Kuid kus on reaktsioon, on ka vastureaktsioon. USA-s Floridas paiknev ajaleht Tampa Bay Times lõi 2007. aastal veebisaidi PolitiFact, mis annab Tõemeetri (ingl. k Truth-O-Meter) abil interaktiivselt hinnanguid erinevatele poliitikute väljaütlemistele, olgu need intervjuudes, teleesinemistes või säutsude kujul. Oma hinnanguid toetatakse kontrollitud faktidega. Lisaks antakse välja „Aasta vale“ auhinda kõige jultunumatele valeväidetele. 2009. aastal sai PolitiFact oma tegevuse eest Pulitzeri auhinna. Samasugustel alustel tegeleb Pennsylvania Ülikooli kommunikatsioonikooli projekt FactCheck, mis samuti võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. FactChecki puhul on huvitavaks lisanduseks see, et kasutajad saavad ise küsida, kas üks või teine väide või kuulujutt vastab tõele.

Faktide kontrollimine ja valeväidete ümber lükkamine on kõige olulisem tegevus propaganda vastu tegutsemisel. Oleme juba varem teinud ettepaneku leida riiklik kummutaja, kes operatiivselt valeinfo ümber lükkaks. Sama teemat puudutasime oma usutluses Postimehe arvamustoimetaja Urve Eslasega, kelle sõnul oleks üheks võimaluseks luua mõttekoda, mille poole saaks pöörduda infoallikate ja lugude kontrollimiseks.

Et teema üle tunneb muret Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja isiklikult, siis miks mitte ei võiks Kaitseuuringute Keskus ise sellise sotsiaalmeediavoo avaldada, mis Eesti vastu suunatud valeväited ümber lükkaks? Tegemist on ju Eesti ühiskonnas usaldusväärse institutsiooniga, mille arvamusega arvestatakse. Kindlasti võiks teemasse olla kaasatud Toomas Hendrik Ilves, kelle säutse võetakse tõsiselt ja kes on omaalgatuslikult asunud Twitteris valeväiteid kummutama. President Ilvese ametiaeg saab oktoobris läbi – miks mitte pakkuda talle uusi väljakutseid, kuidas faktide abil veelgi parandada Eesti julgeolekut inforuumis.

Kui säutsuajastul levivad valeväited 140 tähemärgi abil, siis samal moel saaks levitada faktikontrollitud tõde. Uus aeg loob uued normid, uus meedia vajab uusi tõsiseltvõetavuse allikaid. Eeskujuks tuleks võtta PolitiFactilt ja luua sait, mis välismeedias Eesti kohta öeldut seiraks ja selle kohta hinnanguid annaks. Saidi tegevust toetaksid säutsujad, kellel oleks tõsiseltvõetavuse maine ning kes valeväiteid tõeste faktidega operatiivselt ümber lükkaks. Seni, kuni Eestis sellist institutsiooni pole, kutsume kõiki huvilisi ise vabatahtlikuna Propastopi faktikontrollijatena kaasa lööma.

Pildid: kuvatõmmised PolitiFact.com veebilehelt.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter