Karu lambanahas

01.09.2016

Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskus avaldas hiljuti analüüsi “Karu lambanahas”. Dokumendi kaasautori, infosõja ekspert  Kristina Potapova artikkel 15. augusti Postimehes annab ülevaate analüüsi sisust ja annab soovitusi  mõjutustegevuse vastu võitlemiseks. Avaldame artikli täisteksti Postimehe ja autori loal.

Kristina PotapovaVenemaa ametlikud ja mitteametlikud pingutused mõjutada Euroopa ühiskonda ja otsuselangetajaid valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade kaudu langevad kokku läänes aset leidva mässuga eliidi vastu. Ühendkuningriigi referendum Euroopa Liidust lahkumise üle, populist Donald Trumpi esiletõus Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ja euroskeptiliste parteide populaarsus Poolas, Prantsusmaal ja teistes riikides – kõigil neil on sarnane muster, mis räägib rahulolematusest demokraatlike süsteemidega.

Venemaa kasutab ära lääne demokraatia nõrkust ja populistlikku mässu Euroopas ja Ühendriikides. Venemaa rahastatud organisatsioonid sobivad suurepäraselt Kremli välispoliitiliseks tööriistaks. Kreml vastandab end Euroopa projektile ja pakub selle asemel Vene maailma kontseptsiooni, kus inimõigused ja demokraatlikud väärtused ei ole riigi huvidest olulisemad. Kreml pakub «traditsioonilisi väärtusi» ja «tugevat liidrit» vastukaaluks väidetavalt nõrkadele lääne poliitikutele. Selline tegevus, mis külvab lahkhelisid ja kahtlusi Euroopa kodanikes, viib stabiilsuse vähenemiseni ja kodanikuühiskonna lagunemiseni ning õõnestab usaldust valitsuste vastu.

Rahastamise läbipaistmatus ja hägune piir mõttekodade ja valitsuse heaks töötavate lobiorganisatsioonide vahel aitab Kremlil ELis oma sihte saavutada. Iga Venemaa finantseeritud organisatsioon järgib omaenda meetodit ja strateegiat, et aidata kaasa Venemaa välispoliitilistele eesmärkidele, sõltuvalt valdkonnast ja piirkonnast, kus ta tegutseb.

Õigeusklikes riikides – Bulgaarias, Rumeenias, Serbias ja Kreekas – on Venemaa poliitika ehitatud ühisele religioonile ja seal kasutab Venemaa oma huvides ära organisatsioone nagu Õigeusklike Kristlike Rahvaste Ühtsuse Rahvusvaheline Fond. Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal keskendub Kreml ärisidemetele, sest seal ühine alus Venemaaga puudub. Slaavi riikides – Tšehhi, Slovakkia, Poola ja Bulgaaria – propageerib Venemaa panslavismi ehk ideed, et kõik slaavlased peavad ühinema, kuna lääs tahab kasutada idapoolseid turge enda huvides. Balti riikides on Kreml keskendunud venekeelsele vähemusele ja edendab kaasmaalaste organisatsioone. Austrias, Šveitsis, Soomes ja Rootsis rõhub Venemaa nende neutraalsusele.

Vene valitsuse loodud valitsusväliste organisatsioonide, nagu näiteks Rossotrudnitšestvo ja Välismaal Elavate Kaasmaalaste Toetuse ja Kaitse Fond, tegevust kureerib üldjuhul Vene välisministeerium. Mõned neist annavad välja toetusi teistele organisatsioonidele ja ühendavad Venemaa kaasmaalasi välismaal. Valitsuse organiseeritud valitsusväliste organisatsioonide arv on kasvanud alates 2006.–2007. aastast, pärast 2002–2005 aset leidnud revolutsioone Gruusias, Kõrgõzstanis ja Ukrainas, mida Venemaa pidas äratuskellaks selle kohta, et hakkab kaotama positsioone postsovetlikus ruumis.

Kremli vastuseks oli 2006. aastal Venemaa välisministeeriumi juurde Venemaa kaasmaalaste üleilmse koordinatsiooninõukogu loomine. See keskagentuur koordineerib Venemaa organisatsioonide tegevust välismaal ja nende infovahetust Kremliga. Selle juhatusse kuuluvad kõrgetasemelised poliitikud, nagu Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov ja Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste asjade juht Konstantin Kossatšov, mis ilmestab tihedaid sidemeid selliste organisatsioonide ja Venemaa valitsuse vahel.

Valitsuse loodud valitsusvälised organisatsioonid ei ole ainsad ühendused, mida Kreml on finantseerinud. Ka mõttekojad on kasulik vahend Venemaa agenda elluviimiseks. Mõttekodade eksperdid loovad presidendi ja valitsuse jaoks raporteid ja levitavad «sõltumatut» seisukohta riigi kontrollitud meedias.

Kui Venemaa mõttekojad Valdai klubi ja Venemaa Välissuhete Nõukogu asuvad Kremlis ja mõnel neist on harukontorid Euroopa Liidus, siis Demokraatia ja Koostöö Instituut, mille juhiks on endine duumaliige Natalja Narotšnitskaja, on esindatud Euroopa Liidu liikmesriikides. Teine samasugune näide on Euraasia demokraatia ja valimiste vaatlemiskeskus, mida kasutatakse selleks, et legitimeerida valimisi ja referendumeid Krimmis, Transnistrias ja Abhaasias.

Balti riigid on olnud tugevama Venemaa surve all kui teised ELi riigid. Enam kui 40 sealset valitsusvälist organisatsiooni on viimase kolme aasta jooksul saanud Venemaa valitsuse loodud organisatsioonidelt vähemalt 1,5 miljonit eurot. Suurim toetuse saaja on Inimõiguste Teabekeskus, keda kapo nimetas Venemaa mõjuagendiks (keskus ise eitab seda). Teiste hulgas toetab Kreml Leedus Sõltumatut Inimõiguste Keskust ja Lätis Inimõiguste Komiteed.

Ka Euroopa Liit toetab kodanikuühiskonna organisatsioone ja sõltumatut meediat ning rahastab kultuuriprojekte, kuid Venemaa tegevust eristab see, et president Putini valitsemisajal on sellest saanud autoritaarne riik. Kui ühe käega toetab Kreml heldelt oma huvide kaitsjad ELis, siis teise käega lämmatab valitsusväliseid organisatsioone Venemaal.

2012. aastal Venemaa parlamendis vastu võetud Venemaa välisagentide seadusele järgnes 2015. aastal vastu võetud ebasoovitavate organisatsioonide seadus. See lubab valitsusel kuulutada välismaised ja rahvusvahelised organisatsioonid Venemaal «ebasobivaks» ja need sulgeda, ilma et selleks oleks vaja kohtu tegevust. Esimene seadus aga ütleb, et organisatsioon, mis saab toetust välismaalt, peab end registreerima «välisagendina». Venemaa keskkonna- ja inimõiguste aktiviste kiusatakse pidevalt taga. Mitmed välisorganisatsioonid, kaasa arvatud Rahvusliku Demokraatia Toetusfond, George Sorose Avatud Ühiskonna Fond ja Rahvuslik Demokraatiainstituut sunniti Venemaalt lahkuma.

Karu lambanahas esikaasArvestades Krimmi annekteerimist, Venemaa agressiooni Ida-Ukrainas ja Venemaa enda militariseerimist, on Venemaa ametlikud ja mitteametlikud jõupingutused mõjutada Euroopa avalikkust ja otsusetegijaid valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade abil Euroopa jaoks teema, millele tuleb tähelepanu pöörata. Kremli rahalist toetust organisatsioonidele tuleks vaadata kui väljakutset, mis võib aidata parandada otsusetegemise mehhanisme nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil, suurendada poliitikategemise läbipaistvust ja ELi kodanike osalemist poliitikategemisel.

Analüüs «Karu lambanahas» soovitab ELile ja Euroopa kodanikuühiskonnale mitmeid lahendusi, mis sisaldavad valitsusväliste organisatsioonide ja lobistide läbipaistvusnõuete suurendamist, näiteks luues Euroopa Liidu tasemel kohustusliku lobistide registri, mida haldaks sõltumatu, selleks otstarbeks loodud organisatsioon. Lisaks on oluline, et meedia ja kodanikuühiskond kaardistaks poliitilised avaldused ja poliitikute, eriti parlamendiliikmete hääletussalvestised. Ja mis kõige tähtsam, EL peaks taastama ELi liikmesriikides omaenda narratiivi, mis põhineks ELi väärtustel nagu inimõigused, seaduslik võim ja võrdsus.

Pildid: analüüsi autori Kristina Potapova foto tema Twitteri kontolt ning kuvatõmmis raporti avalehelt.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter