Raha ja propaganda

15.08.2016

Raha ja propaganda seostest kõneldes meenuvad küllap igaühele äraostetud press ja poliitikud, filmikunst ja ajaloo ümberkirjutamine, Ukraina ja Lähis-Ida. Kuid raha seos propagandaga saab olla ka hoopis vahetum – raha võibki olla propaganda kandja. Minnes ajas tagasi peame silmas pidama, et ajakirjandus on ju tegelikult uusaja leiutis, mis laiemalt hakkas kanda kinnitama alles 17. sajandil ja sedagi vaid mõnel üksikul maal. Esimesed eestikeelsed ajalehed trükiti 19. sajandil. Muust meediast kõnelemata.

 Seni aga oli kõige levinumaks teabevahendiks münt. Kui neile ilmus uue võimuri portree, teadsid valitseja vahetusest varsti kõik, kes vähegi raha näinud oli. Juba Aleksander Suur lasi end müntidel kujutada lõvinahka kandva Heraklesena.
Aleksander Suur Heraklesena
Aleksander Suur oma mündil Heraklesena.

Vähe sellest, Rooma keisrid levitasid müntide kaudu ka teavet oma tegelikest või ka kujuteldavatest heategudest. Keiser Hadrianus näiteks kogus troonile saades populaarsust sellega, et kuulutas kehtetuks kõik võlad riigi varakambrile. Tema vastava mündi tagaküljel süütab liktor võlakirjapaberite hunnikut – sündmus, mis Rooma foorumil tõepoolest ka aset leidis.

Kui trooninõudlejaid oli mitu, kehastas nende pretensioone mündile vermitud portree. Saksa kuninga Heinrich IV  Itaalias viibides valisid tema kodused vaenlased 1081. aastal vastukuningaks Hermann von Salmi. Viimane oli pigem küll mängukanniks Saksa ülikute käes, jäi Itaaliast tagasi pöördunud Heinrichi vägedele alla ning kaotas lahingus 1088. aastal elu. Hermanni vastased pilkasid teda küüslaugukuningaks, sest tema residentsi ümbruskonnas kasvas palju küüslauku. Sellest hoolimata jõudsid Hermanni nime kandvad mündid Eestissegi, kus neile löödud kirju tollal muidugi keegi lugeda ei osanud.

hermann001 copy
Hermann von Salmi Goslaris vermitud münt Kose aardest, Eesti Ajaloomuuseum.

Propagandarelvaga võideldi mitte ainult kuningate, vaid ka riikide vahel. Alates Kalmari unioonist oli Rootsi olnud pikka aega põhimõtteliselt Taani kuningate valitseda. Alles Gustav Vasa muutis Rootsi taas iseseisvaks. Kuid Taani kuningad jätkasid endiselt Rootsi kolme krooni kujutamist oma vapil, näidates sellega pretensioone ülemvõimule naabri suhtes. Vastuseks seadis Gustav Vasa poeg Erik XIV Taani kolm leopardi/lõvi 1562. aastal oma vapikilbile. Vähe sellest, 1563. aastal andis ta korralduse ka Tallinna raele, vermida siitpeale kohalike müntide tagaküljele kolm lõvi (seni oli seal seisnud praegune linna nn väike vapp, mis kujutas risti). Nii algas kahe Skandinaaviamaa tülist kolme lõvi heraldiline rännak, mis päädis Eesti Vabariigi vapikilbil.

Tallinn kolm lõvi
Erik 14. Tallinna veering 1565. aastast.

Paberkupüüride kasutuselevõtuga suurenes rahamärgi pind oluliselt. Ameerika iseseisvussõja ajal brittide vastu kujundas Benjamin Franklin 5-dollarilise pangatähe, millel näeme end astelpõõsa (s.o Ameerika kolooniate) vastu veristavat kätt (Britannia) ning ladinakeelset kirja VÕITLE MINUGA VÕI JÄTA MIND RAHULE!

franklin
Ameerika kolooniate 5 dollarit 1765.

Teise maailmasõja ajal parodeerisid paljud riigid vastase pangatähti, neid moonutades või lisades mitmesuguseid propagandatekste. 12. jaanuaril 2015 näitas Vene telekanal Rossija 1 oma õhtustes uudistes Ukraina uue 1000-grivnase pangatähe kavandit Adolf Hitleri portreega, mis muidugi oli võltsing (loe juhtumi kohta meediamanipulatsioone paljastavalt Ukraina saidilt StopFake).

hitler
1000 grivnat Hitleriga. Kuvatõmmis uudistesaatest.

Ei pääsenud müntide kasutamisest propagandarelvana mööda ka usuvõitlejad. Vastukaaluks Bütsantsi müntidele vermitud kristlikele sümbolitele viis kaliif ’Abd al-Mailk 7. sajandi lõpus läbi rahareformi ja hakkas dirhemeile lööma Allahi ja Muhamedi ülistavaid koraaniridu. Niisuguse kujunduse säilitasid islamimaade mündid sajandeiks.

araabia
Taškendis 296 AH vermitud dirhem, mille esiküljel kiri: pole jumalat peale Allahi, ta on ainus, tal pole kaaslast. Eesti Ajaloomuuseum.

Euroopas 30-aastase sõja ajal lasi protestantide väejuht, Braunschweig-Wolfenbütteli hertsog Christian 1622. aastal vermida taalri, mille ühel küljel on saksakeelne tekst JUMALA SÕBER PAPPIDE VAENLANE. Mündi teisel küljel kujutatakse pilvedest välja ulatuvat turvises kätt mõõka hoidmas ning prantsuskeelseid sõnu KÕIK KOOS JUMALAGA. Väärismetall selleks hangiti Paderborni toomkirikus asunud Püha Liboriuse relikviaari hävitamisega. Mõni aasta hiljem valmistati linnas uus relikviaar, milleks omakorda sulatati ümber papitaalrid.

Pfaffenfeindtaler1622
Papitaaler 1622. aastast.

1730. aastal tähistas protestantlik maailm 200 aasta möödumist Augsburgi usutunnistuse vastuvõtmisest. Protestiks selle vastu lasi Monforti katoliiklik krahv Anton III lüüa Neitsi Maarjat kujutava taalri seda ümbritseva saksakeelse kirjaga JUMALA LÄBI MAARJA KAITSE ALL ON SEE VERMITUD VAENLASELE TROTSIKS.

1730monfort
Vastureformatsioonitaaler, Monfort 1730.

Ja mõistagi oli raha tõhus võitlusvahend ideoloogiarindel. Kuna Tsaari-Venemaa hõberublade esikülge kaunistas alati hetkel valitseva tsaari portree, siis nõukogude võim afišeeris uut töörahva riiki kujutades rahal töölist, kes näitab talupojale teed helgesse tulevikku. Milliseks see helge tulevik talumehe jaoks vaid mõni aasta hiljem kujunes, seda ma teame.

rubla1924
Nõukogude hõberubla 1924.

Ja uusim näide – Daeshi kullast 5-dinaarisel kujutatakse maailma kaarti, s.o ambitsiooni maailma vallutamiseks.

ISIS-Currency-Gold-01
Daeshi 5 dinaari 2015.

Teksti autor on ajaloolane Ivar Leimus.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter