Soome maadleb alternatiivmeediaga

Eelmisel nädalal vahendas ERR uudist, et Soome politsei nõuab kahe alternatiivmeediaks (soome keeles vastamedia) nimetatud veebiportaali sulgemist. Kõne all on MV-lehti  ja Uber Uutiset, sulgemise põhjuseks rahvuste-vahelise vaenu õhutamine, laimamine, autoriõiguste rikkumine. Samuti avaldasid portaalid enda kohta käiva uurimise materjale, ehkki Soome kohus oli need salajaseks kuulutanud.

Reedel olidki lehed korraks suletud, kuna serverit majutav ettevõte katkestas neile juurdepääsu. Mõned tunnid hiljem sai aga portaale jälle lugeda, kuna sisu oli üle viidud välismaal asuvasse serverisse. Tundub, et katse portaalid sulgeda on vähemalt esialgu läbi kukkunud. Välismaa serveritele puudub Soome ametivõimude juurdepääs ning piiri taga Barcelonas elab ka portaalide asutaja, Soomes sündinud Ilja Janitskin. Igatahes on oodata pikemaajalist vastasseisu väljaandjate ja Soome ametivõimude vahel.

Millest MV-lehti kirjutab?

Soomekeelse Vikipeedia põhjal avaldab MV-lehti fakte, kuulujutte ja valesid kokku segavaid artikleid, mille peamisteks teemadeks on pagulased, seksuaalkuriteod ning vandenõuteooriad. Janitskini enda sõnul katab MV-lehti aga teemasid, millest peavoolumeedia mööda vaatab või liiga ühekülgselt kajastab. Nagu fotolt näha, oli sellisteks teemadeks eile pussitamine, välismaalaste grupirünnak Oulus ja pagulaskeskuse elaniku vägistamisjuhtum. Portaal puudutab ka Eesti teemasid, keskendudes jällegi pagulastele ning massiimmigratsioonile.

Materjali kopeeritakse sageli teistest meediakanalitest autoriõiguseid järgimata ja toimetatakse siis portaalile äratuntavasse stiili. Artikleid iseloomustab äärmuslikkusele kalduv, viha õhutav, ärapanev kirjutamislaad, mis ei järgi traditsioonilise ajakirjanduse reegleid. Lisaks on tunnuslik, et MV-lehti kohta kriitikat avaldanud ajakirjanikud satuvad isiklike meediarünnakute ohvriteks. Soome rahvusringhääling YLE seostab MV-lehtit ka trollimisega ja Venemaa propaganda jutupunktide esitamisega.

Ehkki alternatiivmeedia on Soomes nii uus nähtus, et sellest rääkimiseks pole õiget nimegi, on tegemist päris populaarsete portaalidega. Näiteks  märtis 2015 ilmunud grupivägistamislugu (mille kajastus MV-lehtis põhines osaliselt väljamõeldistel, sarnanedes nii Vao vägistamisjuhtumiga  Eestis) tõstis MV-lehti loetavuselt seitsmendaks portaaliks Soomes.

Kas alternatiivmeediat leidub ka Eestis?

Eestiski pole sellise meedia nimetamiseks veel selgelt välja kujunenud terminit. Kui võtta aluseks tunnus, et kanal esitab peavoolumeediast erinevat vaatenurka, sarnaneb alternatiivmeediaga näiteks Tallinna TV, Kesknädal ja Nõmme Raadio. Mõiste alla sobivad ka parateemadest või reptiilidest pajatavad portaalid. Ühekülgselt Venemaa propagandat ja Eesti suhtes rõhutatult negatiivset hoiakut edastavad aga Sputnik ja Baltnews.

Igatahes nätab Soomes kogemus, et uut meediat vanade võtetega kontrollida on keeruline. Lootus, nagu saaks seaduseid rikkunud portaale lihtsalt sulgemisega vaigistada, ei ole määratud täituma. Kaklus ametivõimudega toob kaasa hoopis avalikkuse teravdatud tähelepanu, mis aitab portaalide sisu levimisele pigem kaasa. Kaugel pole ka süüdistused sõnavabaduse ahistamise kohta, sest iseenesest käivad nii vihane kõnemaneer, propaganda edastamine kui ka valetamine otsapidi sõnavabaduse mõiste alla.

Propastop peab vähemalt propagandakanalite puhul ärakeelamisest tõhusamaks nende propagandamärgistusega tähistamist. Loe lähemalt siit!

Foto: Propastop