Huilo on jõudnud Eestisse

25.07.2016

Pu-tin hui-lo!

La-la-la-la-la-la-la-la,

la-la-la-la-la-la-la-la

la-la-la-la-la-la-la-la!

Just nii skandeerisid Krimmi annekteerimise pärast vihased Harkovi Metallisti  vutiklubi fännid ühel mängul märtsis 2014 ja panid sedasi alguse ühele viimase aja jõulisemale poliitilisele meemile.

Võiks ju arvata, et Venemaa presidendi võrdlemine mehe suguelundiga on laiema üldsuse jaoks liiga ekstreemne roppus ning liialt rasvane suutäis ka massiteabevahendite enesetsensuuri võrgu läbimiseks. Kuid ei – huilo võidukäik tõestab vastupidist.

Meem on vallutanud interneti (artiklid Vikipeedias 22 keeles, vaata eestikeelset või ingliskeelset artiklit). Sellest on kirjutatud nii ajalehelugusid kui rokklaule. Isegi üks Ukraina astronoomide poolt avastatud täht  sai endale nimeks „Putin – huilo“. Graafilises vormis on meem muutunud ikoonilisteks lühenditeks ПТН ХЛО või ПТН ПНХ ja jõudnud grafiti või autokleepsuna sadade linnade tänavatele.

Selline rahvahulga spontaansest vihast sündinud sõnapaar on muutunud võimsaks propagandarelvaks, millega on väga raske võidelda. Proovitud on omakohut, nagu kirjeldatakse selles Õhtulehe loos. Vene pool on tahtnud tekitada ka vastumeeme, näiteks loonud hüüdlause “Obama – chmo!” (vene keeles Obama on jobu. Loe selle meemi kohta Vikipeediast või kuula humorist Mihhail Zadornovi tehtud laulu.), kuid see ei ole väljaspool Venemaad võrreldavat kandepinda saavutanud.

Huilo aga jätkab oma võidukäiku ning see musikaalne mõnitus – laulda “Speedy Gonzalese” viisil, mis Eesti inimesele tuntud ka kui “Viimane vaatus” Anne Veski esituses – jääb Putinit saatma ilmselt kogu tema järelejäänud elu. Kui sind korra juba laulu sisse on pandud, siis sealt enam naljalt välja ei saa.

Pildil Putin Huilo grafiti Tallinnas 2016. aasta suvel. Foto: Propastop

Putin Huilo