Tõlkes kaduma läinud

02.06.2016

Saksa ajalehes Die Welt 26. mail ilmunud intervjuu peaminister Taavi Rõivasega kannab  tsitaatpealkirja “Abschreckung muss die neue Normalität sein” ehk “Heidutus peab saama uueks normaalsuseks”.

Venemaa uudisteagentuur RIA Novosti on intervjuu toimumist refereerinud, andes oma loole pealkirja “Премьер Эстонии заявил, что запугивание России должно стать “новой нормой”” ehk  “Eesti peaminister teatas, et Venemaa hirmutamine peab saama uueks normiks”.  Sarnase pealkirja all käsitleb intervjuud ka  Rossiiskaja Gazeta.

Heidutus welt ria

Seega on intervjuu saanud Venemaa meediaväljaannete käsitluses algse mõttega võrreldes märksa emotsionaalsema, isegi agressiivse sisu.

Küsimus on sõna ‘heidutus’ tõlkimises. Sõjanduses tähendab termin Eesti Keele Instituudi militaarterminite sõnastiku põhjal võimaliku agressori veenmist selles, et surve avaldamise või relvakonflikti vallandamisega kaasnev kahju kaaluks üles võimaliku kasu. Heidutus sõjalises mõttes on vene keeles ‘сдерживание’, inglise keeles ’deterrence’, saksa keeles ‘Abschreckung’.

Siiski, sõjanduskonteksti väliselt saab saksa sõna mõista tõesti ka ära hirmutamisena. ‘Abschreckung’ koosneb kahest osast ‘ab’ (ära, eemale) + ‘schrecken’ (hirmutama, kohutama, ehmatama, peletama). Sõna levinuimaks tähenduseks tavakeeles ongi “ärakohutamine”, “eemalepeletamine” (näiteks lindude puhul). Karistusõiguse kontekstis kasutatakse seda sõna ka tähenduses, et trahvid ja muu seesugune peaks inimesi kuritegudest eemal hoidma või peletama. Vaata konteksti loomiseks kasvõi fotot, mis illustreerib termini saksakeelset Wikipedia artiklit.

Heidutus wikipedia.de

Seega annab sõna saksakeelne tähendusväli võimaluse peaministri mõtet vildakalt tõlkida viisil, mis sobib paremini Kremli propaganda ühe leitmotiiviga: Eesti ja NATO tegelevad kaitse arendamise asemel agressiivse ründamisega, õigustades sedasi Venemaa militaristlikke ettevõtmisi.

Mingi osa tähenduste nihkumisest saab siiski veeretada ka Eesti riigi kaela. Avalikkusega suheldes kasutatakse liialt erialatermineid ja kohmakat kantseliiti. Näiteks kasvõi see valitsuse kommunikatsioonibüroo teade peaministri kõnest. Selline keelekasutus ei anna ettevalmistamata lugejale edasi jutu mõtet ja avab ukse meelevaldsetele tõlgendustele.

Propastop tänab abi eest Jaanus Soovälja Tartu Ülikoolist, Vitali Belobrovtsevit Tallinna Ülikoolist ja Toomas Hiiot Eesti Sõjamuuseumist.

Pildid postituse juures on ekraanitõmmised kõnealustest artiklitest ning Wikipedia.de lehelt.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter