17.05.2016
Käes on mai, propagandakuu. Koos nartsissidega pistavad ninad välja Georgi lindid ja punalipud, kremlimeelne meedia täitub Kevadtormi kallutatud käsitluste ja fašismi soosimise süüdistustega. Kuigi konflikte provotseeriva meediasurvega peavad Venemaa naabrid toime tulema aastaringselt, paneb just käesolev propagandahooaeg küsima, kas Eesti saaks selles suhtes midagi ette võtta.
Euroopalik strateegia infomanipulatsioonidele vastu seismisel on toetada kanaleid, mis pakuvad ühekülgsele meediatarbijale alternatiivset sisu. Selle sihiga on loodud ka ETV+, mis pole suutnud venekeelsete vaatajate huvi ja usaldust pälvida. Küllap on Plussi tagasihoidliku alguse põhjuseks ka Venemaapoolne meediakius, siiski on selge, et propaganda vastu ei saa vaid uue kanali abil.
Kas kasu oleks venekeelsete propagandakanalite keelustamisest? Leedu on seda teed proovinud, keelatud on olnud PBK, RTR ja REN TV. Efekt on jäänud väikseks, kanalitele ligipääsu on vaba interneti tingimustes raske takistada. Samuti on oht keelamisega muutuda ise autoritaarsete režiimide sarnaseks ja saada külge ebastiilne sõnavabaduse piiraja märk. «Meie lõunanaabrid otsustasid keelata Vene televisiooni. Mina mitte. Siin seda ei juhtu,» väljendas Eesti sesukohta president Toomas Hendrik Ilves.
Ometi on vildaka info vastu võitlemiseks veel üks võimalus, mis seni täiesti kasutamata – märgistuse lisamine kõikidel propagandakanalitele. Märgistus tuleks nähtavale kohale kõigile propagandakanaliteks kuulutatud veebilehtedele, raadio- ja telesaadetele Eesti territooriumil üle kandmisel. Märgistus kannaks selget teadaannet, et vaadatav kanal on kuulutatud propagandaks. Näiteks nii näeks Eestis asuv vaataja propagandamärgistust kandvat Venemaa 5TV uudistesaadet, mis edastab eksitavat muljet rassistlikust Eestist:
Lisaks propaganda fakti selgele esile toomisele peaks märgistus kandma ka üleskutset lugeda vaadata veebilehte, mis propaganda olemuse lahti seletab. Märgistuse laiem eesmärk on seega kasvatada kohaliku vaataja meediakriitilist hoiakut ning suunata ta pakkuda alternatiive maailmapildi kujundamisel. Just see, mis on mõjutustegevuse vastumeetmete strateegia järgi oluline.
Ehkki propaganda kontekstis uudne, ei ole hoiatusmärgistuse lisamine avalikkuses midagi enneolematut. Täna kannavad hoiatussilti sigaretipakid, alkoholireklaam, apteekrilt küsima õhutatakse ravimireklaamis, märgistatud on kemikaalid, laenud ja hasartmäng. Sama kahjulik kui tõrv kopsudele on propaganda meie ajudele. Kas just sõnastuses “Propaganda võib tappa!”, aga põhimõttena sobib tubakaregulatsioon siin eeskujuks küll.
Millised kanalid propagandanimekirja kanda? Loe Propastopi ülevaadet Venemaa telekanalitest, millele vabatahtlikud annavad sellise märgistuse ning põhjendavad oma otsust. Reeglina on põhjused Kremliga lähedalt seotud omanikering ning meediakanalite senine sisu, mis pakub näiteid manipuleeritud infost. Propaganda kriteeriume saaks tuua ka teis, ilmselt jääks lõplike otsuste tegemine mõne riikliku komisjoni ülesandeks. Ning muidugi ei pruugi propagandamärgistus piirduda ainult Eestiga, vaid seda hoiatusmärki võiks kasutada kõigis demokraatliku meediaga maades, kus võõrpropaganda sõnavabaduse sild all ühiskondi lõhestab.
Postitus on ilmunud arvamusartiklina 17. mai Eesti Päevalehes (link tasulisele artiklile).