Pooltõde esitades

21.04.2016

CV90Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!“ Nii ütles kulutusfilmis „Viimne reliikvia“ üks munkadest pärast seda, kui kloostri ürikusse oli sisse kantud neile sobivas valguses esitatud pooltõde.

Midagi ei muutu siin päikese all. Pooltõdede, tõest ainult endale sobilike faktide või kontekstist välja rebitud info esiletoomine on ka tänapäeval üks propaganda levinuimaid võtteid.

Nii kajastas hiljaaegu ka Kremli rahastatud rahvusvaheline meediakontsern Sputnik oma „ürikutes“ omale sobival viisil Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (Stockholm International Peace Research Institute – SIPRI) raportit maailma sõjalistest kulutustest 2015. aastal.
Sputnik kaitsekludestSputniku pooltõe fookuses on faktid, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kaitsekulud tegid Lääne ja Venemaa suhete pingestumise tõttu 2015. aastal võrreldes 2014.aaastaga „märkimisväärse hüppe“, tuues nimeliselt esimesena esile Eesti.

Sputnik tsiteerib raportit, öeldes, et kui summaarselt Lääne- ja Kesk-Euroopa kaitsekulud langesid 0,2 protsenti, oli Kesk-Euroopa riikide kulu tõus oma kaitsevõime arendamiseks 13 protsenti. Sputnik jätkab: „Eritit suur oli tõus Venemaa ja Ukraina naaberriikides, nimeliselt: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias.“

Sputnik toob esile ka, et maailmas kokku kasvasid sõjalised kulud mullu kokku ühe protsendi, ning esitleb graafikut, mis näitab TOP 15 riigi kulude osakaalu globaalsetest sõjalistest kuludest.

raportisVäljatõste sputniku lugu 1, kus märgitakse, et ehkki USA püsis 2015.aastal maailma suurima kulutajana sõjandusse, langesid USA sõjalised kulutused eeleva aastaga võrreldes 2,4 protsendi võtta. Välja toomata on seegi, et Venemaa on TOP kulutajate tabelis tõusnud neljandale kohale, möödudes Suurbritanniast, ning et Venemaa sõjamasin neelas mullu 7,5 protsenti tunamullusest rohkem raha.

Tõele au andes peab mainima, et Eesti kaitse-eelarve kasv protsentides 2015. aastal oli 7,3. Siiski peab Propastop peab siinkoha oluliseks välja tuua ka selle, et mida samas suurusjärgus protsendid reaalses rahas Eesti ja Venemaa jaoks tähendavad. 7,5 protsenti eelarvetõusu andis Venemaa sõjaväele juurde üle 3,8 miljardi euro, Eesti puhul räägime 7,3protsendilise tõusu korral 28 miljonist eurost ehk enam kui 136 korda väiksemast rahahulgast. Muide, ainuüksi Venemaa kulude kasvu osa ületas kogu Eesti 2015. a kaitse-eelarve enam kui 9 kordselt.

Sputnik ei tee mõistagi väikseimatki viidet sellele, kui suure osa üks või teine riik oma SKT-st kaitsekuludesse suunab. Et asi oleks selge, olgu siinkohal välja toodud, et „hüppelise kaitsekulude suurendaja“ Eesti puhul oli see number 2015. aastal 2,04%, USA-l 3,62%  ja Venemaal kaitseuuringute firma IHS Jane’si kohaselt 4,3%. NATO riikidest kulutavad riigikaitsele üle 2% peale USA ja Eesti veel Kreeka, Poola ja Suurbritannia. Näiteks koos Eestiga Sputniku uudises esile toodud Slovakkia kaitsekulud olid 2015. aastal 1,12%. (allikas: Postimees)

Aamen. Õiendus on ürikusse kantud. Püha Brigitta ei ole enam tervenisti maetud Vadstenasse. Krahv Bieterns, see Risbieteri kauge esivanem, ei ole enam tema vaenlane,“ teatas „Viimses reliikvias“ esimene munk.

Siiski tasub meeles pidada, et enne käesoleva loo alguses esile toodud kuulsaks saanud tsitaati lausus veel kolmas munk: Miski pole maailmas igavene.“

Jah, tõesti, Proprastop arvab, et ka pooltõed ei ole maailmas igavased.

Pildil 1: Eesti kaitsejõudude uus lahingumasin CV90. Foto: Jaanus Lensment /Postimees/ Scanpix.

Pildil 2: Kuvatõmmis Sputniku kodulehelt.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter