Soome infosõja rahvuslikud eripärad

11.04.2016

Eestis on Venemaa infosõJa toimumine teadvustatud ning võetakse ette samme selle mõju tõkestamiseks. Ka kolmas sektor tegeleb teemaga, tõestuseks kasvõi sellesama Propastop blogi olemasolu. Mida on aga Venemaa inforünnakute ja desinformatsiooni vallas ette võtnud Soome, kes samuti idanaabri mõjutustegevuse huviorbiidis?

Infosõja teema jõudis soomlaste teadvusesse seoses Krimmi okupeerimisega ja Peterburi trollivabriku teema üles kerkimisega (loe näiteks sellesisulist YLE lugu). Meedias leidis kajastamist ka soomekeelse propagandaportaali Sputnik avamine kevadel 2015 ja sulgemine aasta hiljem.

Mis samme on astutud infosõjaga toime tulemiseks? Näiteks teatas läinud sügisel Soome valitsuse kommikatsioonijuht Markku Mantila, et sada Soome riigiametnikku saadetakse kahepäevasele koolitusele, kus tutvustatakse infosõja olemust ja sellega seotud ohtusid. Artiklist selgub, et infosõda on uue aja ilminguna „paras peavalu“ ja selle vastu võitlemine teema, mis esimese koolituse ajakavasse ei mahtunud.

InfosotaSoome keeles on ilmunud ka raamat „Infosõda“ (Saara Jantunen: Infosota. Otava, 2015). Autor on Soome Riigikaitsekõrgkooli õppejõud ja 318-leheküljeline raamat põhineb paljuski loengute materjalidel. Jantunen väidab muu hulgas, et Venemaa on olnud infosõjas Soome vastu olnud edukas tänu Johan Bäckmani aktiivsele tegevusele. (Bäckman pole tundmatu ka Eestis, muu hulgas on ta kirjutanud raamatu “Pronkssõdur: selle taust ja olemus”.) Venemaa meedia jaoks on üks äärmuslike seisukohtadega Helsingi ülikooli õppejõud väärtuslike tsitaatide allikas.

Kui otsida, milline on Soome kolmanda sektori panus infosõjas, jääb silma Facebooki ja Twitteri lehekülg Verkkomeedio, mille  vedaja on Helsingin Sanomate ajakirjanik Petri Korhonen. Verkkomeedio varjugaAktiivsem tegevus käib Twitteris, kus jagatakse suurt hulka Venemaa propagandaga seotud materjali. Tegemist pole analüütilise leheküljega, sest palju avaldatakse Putini kulul tehtavat nalja ja muud ebaühtlast sisu. Lehel on ka soovitus mitte võtta avaldatud materjali tõsiselt.

Tundub, et Venemaa propagandale vastu astumine ongi Soomes keerulisem kui Eestis. Soome on geopoliitiliselt soomlaste enda kõnekäändu kasutades puu ja koore, NATO ja Venemaa, vahel. Ehkki  Ukraina kriisi taustal sai Soome avalikkuses uue hoo Nato-keskustelu,  on siiski valitsev suhtumine, et NATOga liitumise üle ei ole võimalik arutleda Venemaaga sõbrasuhteid ohustamata. Nii peab ka Venemaa propagandarünnakute paljastaja Soomes valmis olema, et tema tegevuse motiivides kaheldakse või vahel isegi sõimatakse NATO sabarakuks.

Pildid postituse juures on artiklis viidatud raamatust  ja kuvatõmmis Verkomeedio Twitteri lehelt.