Sputnik raskustes orbiidile jõudmisega

07.04.2016

Sputnik sisuleheleUmbes poolteist kuud pärast Vene valitsuse rahastatava meediakorporatsiooni Sputnik portaali avamist Eestis tundub kanali siinse versiooni tegevus tagasihoidlik, refereerides peamiselt BNSi uudised ning avaldadas emafirma Russia Today toodetud tõlkelugusid. Viimased on peaasjalikult suunatud USA, Türgi, Ukraina jmt riikide vastu, kellega Venemaa seis info- või koguni pärissõjas praegusel perioodil teravam on.

Suurema osa Eestit puudutavast uudisvoost on Sputnik ostnud uudisteagentuurilt BNS. BNSi uudiseid refereeritakse korrektselt, lisamata neile propagandameeme või omapoolseid kommentaare. Kui tuua vaid üks näide, siis 1. aprillil edastas portaal BNSi uudise Eesti-Vene kontrolljoonele paigaldatavatest piiripostidest. Venemaa meedias levima hakanud müüri ehitamise meemi, ja millest on kirjutanud ka Propastop, propagandaportaali mainega Sputnik sealjuures ei kasutunud, ehkki seda oleks võinud eeldada. Uudis oli esitatud neutraalselt.

Sputniku Eesti versioonis omatoodang praktiliselt puudub, samuti ei ole portaali kontaktide listis kirjas ühegi kohaliku ajakirjaniku nime. Tõlkelood on samas esitatud korrektses eesti keeles.

Delfi on varem välja toonud kaks nime, kes Sputniku heaks Eestis töötavad. Portaali eestvedaja on endine “Narodnoje radio” saatejuht Jelena Tšerõševa. Teine töötaja on varem Eesti venekeelses ajakirjanduses mõne artikli avaldanud Angelina Mandrõka, kes Delfi väitel on ka oma Facebooki lehele tööandjaks märkinud Sputniku. Rohkem siinseid kaastöötajaid teada ei ole.

Märtsi lõpus tabas väike tagasilöök ka Sputniku lätikeelset portaali, kui domeeni lv valdaja sulges veebilehe, põhjendades, et domeeninime sputniknews.lv registreerimine rikub Euroopa ülemkogu otsust sanktsioonide kohta seoses ohuga Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, suveräänsusele ja sõltumatusele. Samas avas Sputnik paar päeva hiljem lätikeelse portaali domeeni com all. Ka lätikeelse Sputniku loetavus jääb tagasihoidlikuks, nii näiteks oli 5. aprilli ennelõuna seisuga portaali kõige rohkem loetuim lugu kogunud 198 klikki (lugu oli avaldatud 2. aprillil).

Regnum SputnikustSputniku tegevus Balti riikides ja Skandinaavias on pälvinud kriitikat ka Venemaa muult riigimeedialt. Venemaa valitsusmeelne uudisteagentuur Rengum pealkirjastas 28. märtsil oma Sputnikust rääkiva loo „Venemaa taganeb infosõjas“. Regnum kirjutab Sputniku töö takistatusest Eestis, Lätis ja Leedus, kus kogu tegevus toimub väidetavalt varjatud koostöös kohalike ajakirjanikega. Regnum vestles ka Eesti Sputniku kaastöölistega, kes heidavad Sputniku tegevuse korraldajatele ette pealiskaudsust ja keskendumist üksnes rahale.

Regnum toob esile, et Sputnik avab ja sulgeb kaootiliselt oma rajataguseid esindusi, viidates sellele, et Sputnik sulges 11. märtsil oma alla aasta avatud olnud soome-, rootsi-, taani- ja norrakeelse väljaande. Artiklis hinnatakse, et Sputniku peamine eesmärk on seni ikka täitmata ja Skandinaavia auditoorium kaotatud.

Siinkohal tasub meenutada, mida ütles Skandinaavia Sputnikute sulgemise kohta Svenska Dagbladetile Rootsi totaalkaitse uurimisinstituudi FOI Venemaa- ja julgeolekuekspert Carolina Vendil Pallin: „Sputnik ei suutnud Põhjamaades saavutada soovitud efekti. Üks põhjustest, miks inimesed Sputnikut ei lugenud, oli nende autorite väga kehv rootsi keele oskus, ja muidugi nende kallutatus.” Lisaks viitas Pallin ka Sputniku rahalistele raskustele.

Propastop jälgub huviga, kas Sputnikut tabab Eestis sama saatus, mis Skandaavias. Märgid näikse sinnapoole viitavat: eestikeelseid omalugusid/ajakirjanikke napib, uudiste loetavus on väga väike (nt 2. aprillil oli loetuim uudis kogunud 81 klikki, olles üleval olnud juba kolm päeva), ja kindlasti on ka valdav osa eestlastest teadlik kanali propagandasuunast ning väldivad seda.

Artiklis kasutatud illustratsioon on kuvatõmmis Rengumi lehelt ja Sputniku eestikeelsest portaalist. Soovides vältida propagandakanali toetamist ei lisa me siia linki Sputniku lehele.