Riigilipp ei võrdu rahvuse ega keelega

04.04.2016

Propastop on kirjutanud sellest, kuidas sõnade valikuga saab suunata ning võimendada kallutatud sisu. Sama kehtib ka visuaalse keele sõnade ehk piltide puhul. Ka nende kasutamisega saab rõhutada ühte või teist ideoloogilist maailmapilti. Vahel kasutatakse pilte teadlikult ja kindla sihiga, sageli aga ebateadlikult, mõtlemata kaasnevate tähenduste ja võimalike propagandistlike tõlgenduste üle.

Üheks näiteks visuaalsete märkide pruukimisest on riigilipu kasutamine internetilehtedel keelevalikule viitava ikoonina. Nii näiteks kasutab rahvusringhäälingu portaal eesti, vene ja inglise keele valiku ikoonidena riigilippe, vastavalt siis Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Ühendkuningriigi lippu.

ERR lipud keelevalik

Delfi on lahendanud oma keelevaliku menüü samuti lippudega. Jalusesse peidetud lipureas on eesti keele vasteks sinimustvalge, venekeelse Eesti Delfi ikooniks aga moodustis Venemaa ja Eesti lipust, mis meenutab endiste ja praeguste asumaade lippe, näiteks Austraalia lippu.

Delfi lipud keelevalik

Selline lipukasutus on internetis üldlevinud nii Eesti kui muu maailma lehtedel ning peegeldab maailmapilti, kus keel on lahutamatult seotud riigiga. Selle järgi räägitakse Eestis eesti keelt ja Venemaal vene keelt. Võimendatud on arusaam, et Eestis elavad vene keelt kõnelevad inimesed on olulisel määral seotud Vene Föderatsiooniga, mitte ainult keelelis-kultuuriliselt, vaid ka riiklikult. Võib öelda et lippudel põhinevad keelevaliku ikoonid aitavad põlistavad Venemaa propaganda ühte põhiteemat, et Venemaal on õigus olla vene keeles rääkijate esindaja teistes riikides.

Et lipud ei ole keele valikuks ainuke võimalus näitlikustab Postimees, kes kuvab keelevalikut omakeelse tekstina. Propastopi hinnangul on selline lahendus kõige korrektsem ja vaba ideoloogilistest lisatähendustest.

Postimees keelevalik

Lippude kasutamise ebajärjekindlusega torkas silma ka Eesti 98. sünnipäevaks avaldatud artiklisari “Üks riik, 98 rahvust”Üks riik 98 rahvustNäiteks saab inglane omale külge Ühendkuningriigi lipu, šotlane aga Šotimaa lipu. Korrektne oleks kas inglase juurde lisada inglismaa punase ristiga lipp, või siis mõlemad Ühendkuningriigi alamad Union Jackiga kaunistada. Märgata võib ka Venemaal elavate vähemusrahvuste juures rahvuslippude kasutamist, ilmselt soovina rõhutada nende eraldiseismist Venemaast. Sama printsiipi pole aga rakendatud mitmete teiste riikide juures, näiteks Afganistanist pärit Bijani puhul pole täpsustatud tema rahvuslikku kuuluvust. Kõige ilmekamalt väljenduvad segadused isa Philippe loos. Ilmselt ei ole suutnud toimetaja otsustada, kas valida tema lugu illustreerima Prantsusmaa, Gaskooni, mõne Prantsuse Baski departemangu või koguni Vatikani lipp ning nii on loobutud lipust üldse. Segadused lippudega on arusaamatud, sest kogu ettevõtmise mõte oli rõhutada, et riik, kus inimene elab, ei ole jäigalt seotud tema rahvuse ega keelega. Sellises olukorras oleks kõige õigem olnud kas riigilippude kasutamisest üldse loobuda või lisada iga inimese juurde hoopis sinimustvalge.

Propastop peab selliseid visuaalse keele kirjavigu oluliseks varjatud tähenduste, kallutatud sisu ja propaganda väljendusvahenditeks ja kavatseb sarnastest näidetest kirjutada ka edaspidi.

Pildid postituste juures on kuvatõmmised viidatud internetilehekülgedest.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter