Kes ehitab Suurt Vene müüri?

Eelmisel nädalal oli Venemaa meedias Eestiga seoses üheks teemaks kahe riigi vaheline piir, mille väljaehitamise Eesti on lähiaastate plaani võtnud. Teemast rääkides kasutatab Venemaa press järjepidevalt sõna “stena”, vene keeles müür või sein. Seina püstitamisest kirjutasid näiteks Interfaks, Novaja Gazeta ning Argumentõ i Faktõ.

Müüri kujundi kasutamist piiri välja ehitamise kohta võib leida vähemalt augustist 2015. Seda on pruukinud Venemaa portaal RBK, aga ka Eesti oma MK Estonija ning niteks ka blogi asjakohase nimega Narva portaalis stena.ee. Gazeta.ru illustreeris oma loo aga suisa kivimüüri pildiga. (Propastop on kirjutanud varemgi, kuidas pealkirja ja illustratsiooniga uudisele propagandistlikku tähendust antakse).

Kuidas nimetab piiri ehitamist Eesti meedia? Piiririba puhastamiseks, välja ehitamiseks, tehnilise valvega varustamiseks, kohati ka tõkkeaiaks. Seina, veel vähem müüri rajamisest pole juttugi. “Sõltuvalt piirilõigu spetsiifikast on tehnilise valve toetamiseks teatud lõikudes vajalik ka piirdeaed, kuid see on väga väike osa kogu idapiiri väljaehitamise tegevustest,” rääkis näiteks BNS-ile antud usutluses PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme. Torkab silma, et ka Eesti ametiasutuste sõnakasutus teemast rääkides on läbi mõeldud, vältimaks ebasoovitavate käsitluste sündi.

Kas sellel on vahet, kuidas piiri nimetada – piiriks, taraks, seinaks või müüriks? On küll, nimetamine mõjutab olulisel määral suhtumist. „Nimetamine on esmane semiootiline toiming. Kui loogikas on nimi neutraalne tähistaja, siis kultuurisemiootika seisukohalt pole nimi kunagi täiesti erapooletu: nimi ei tulene asja olemusest, vaid vastupidi: nimi määrab suuresti asja interpreteerimise (siit muuseas ka „siltide kleepimise“ praktika),“ on kirjutanud semiootik Mihhail Lotman.

Nii nagu eesti keeles, on ka vene keeles suur vahe, kas sa lähed piiri äärde või „seina äärde“. Sein on midagi lõplikku ja umbset, mis teeb selge vahe sisse, kes on sees ja kes on väljas. Kes on omad ja kes on võõrad. Propastop näeb, et müüri-meem on mõeldud mõjutama lisaks Venemaa auditooriumile ka Eesti venekeelseid elanikke, jätmaks muljet, et Eesti riik soovib neid Vene keele- ja kultuuriruumist eristada.

Kes siis tegelikult ehitab seina Eesti ja Venemaa vahel – kas need, kes piiritsoonis võsa lõikavad ja kaameraid paigaldavad, või need, kes teadlikult meedias endale sobilikke kuvandeid luues inimestega manipuleerivad? Inimese teadvusesse püstitatud sein võib olla tugevamgi kui ükskõik milline piiriobjekt, mida füüsilisse maailma rajada saab.

Pildil 1 Suur Hiina müür. Foto Matt Barber/Flickr.

Pildil2 piirivalvekoer Felix aka Tiks piiritulp nr.121 juures, kust 5. septembril 2014 Vene eriteenistuse töötajad röövisid Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohveri. Foto Margus Ansu/Tartu Postimees/Scanpix.