Kuidas luuakse propagandateemasid?

Ajakirjanik Argo Ideoni analüüs Maalehes näitab, kuidas Venemaa meedia propagandistlikke teemasid tekitab. Välja on toodud propagandaväite “Venemaa peaks viima oma väed Balti riikidesse” sünd ja meediasse lennutamise tehnika 2016. aasta alguses.

Propastop toob esile, et sarnast tehnikat kasutati ka propagandaväite “NATO paigutab oma tuumarelva Baltikumi” levitamisel (loe ka selleteemalist postitust):

Teema lansseerimise faas: propagandistliku teema võtab Venemaa meedias esmakordselt jutuks mõni valdkonnaga seotud  ekspert, tihti intervjuu käigus, sageli küsimuse vormis ette söödetult. Selles faasis on teema sõnastatud isikliku arvamusena, ebamäärase võimaluse, mitte  kindla faktina. Veel ei oma see meedias suurt kaalu.

Teema võimendamise faas: teema seostatakse kõrgete ametiisikutega. Ühe võimalusena sõnastab ametiisik propagandaväite kindlas vormis viidates ekspertidele, kes väidet kinnitavat. Teine võimalus on ajakirjandusliku materjaliga nii manipuleerida, et jääb mulje, nagu oleks ametiisik teemat kinnitanud, ehkki teksti analüüsides see nii ei ole. Manipuleerimise võimalused on lugude pealkirjastamine löövate pealkirjadega, neile tendentsliku sissejuhatuse lisamine, tähelepanu suunava atraktiivse pildi kasutamine.

Teema levitamise faas: kõrgete riiklike ametiisikute poolt sõnastatud jõuline propagandaväide on uudis ja seda esitavad meediakanalid, mis ei ole propagandistlikud. Usaldusväärsete meediakanalite poolt avaldatud uudis levib sotsiaalmeedias, nii trollide kui tavakasutajate poolt jagatuna.  Teemat toetavad ka välismaised Venemaa propagandakanalid. Nüüd ongi propagandateemast saanud mitmest kanalist pärit väide, millel on olemas paljud tõese uudise tunnused.

Meediaväljaanded saavad propaganda võimendamist vältida lisaks allikakriitilisusele ka piltide ja tekstistiili valikuga. Ka Ideoni analüütiline lugu on saanud emotsionaalse pealkirja “Infosõda: kes ütles “Kogu Baltikum on meie”?”. Paberväljaandes on loole lisatud pilt Venemaa lipust ja rusikast. Oleme näidanud oma postitustes, kuidas riigilipule sümbolite lisamine on märk  propagandast ja tunnetega manipuleerimisest. Propastopi hinnangul ei ole selline toimetamise stiil (toimetaja Merike Pitk) kooskõlas loo tasakaalustatud tooni ning Maalehe kui usaldusväärse väljaandega.

Pilt postituse juures on foto Maalehe paberväljaandest.