Propagandanäide: oma sõnumi võimendamiseks lavastatakse intervjuu

15.12.2015

Päev pärast Vene Su-24 allatulistamist Süüria-Türgi piiril näitasid Kremli-meelsed telekanalid intervjuud mehega, kes kes öeldi olevat lennuki piloot, kapten Konstantin Murakhtin. Nüüd on aga tekkinud sügavad kahtlused, et meediasündmus oli Vene propagandamasina poolt fabritseeritud. Vale lõksu langesid ka mitmed Lääne meediaväljaanded. Näiteks ka BBC, kes siiski mõni aeg hiljem teemat uuesti analüüsis ja valetamise esile tõi.

Võltintervjuu varjugaLoos, mis jõudis kogu maailma meediase, eitas Süürias asuvas õhujõudude baasis selga tagant filmituna ja Murakhtinina esitletud mees kategooriliselt Vene lennuku sisenemist Türgi õhuruumi ja seda, et Türgi õhujõud oleks neile edastanud hoiatusi piiririkkumise eest.

Lääne meedia võttis intervjuud tõe pähe ja Murakhtinile omistatud teksti tsiteeriti paljude väljannete pealkirjades.

Samas on tekkinud tõsiseid kahtlusi, kas venelaste loodud uudisklipp oli üldse autentne ja kas mees, kes suhtleb ajakirjanikega oli tõepoolest kapten Murakhtin, edastas BBC.
Vene meedia teatel päästsid Vene ja Süüria eriüksuslased tabamuse saanud lennukist katapulteerunud Murakhtini Põhja-Süürias läbi viidud operatsiooni käigus samal ööl. Kaaspiloot Oleg Peshkov tapeti arvatavasti Süüria mässuliste poolt.

Intervjuu vorm, teleklipi sisu ja tehniline teostus loob tõsise aluse kahtlustada, et kogu „meediasündmus“ on lavastatud. Nii näiteks tõi liberaalse telekanali Dožd produtsent Vera Krichevskaya juba 30. novembril esile, et intervjuu heli on tehniliselt suurel määral töödeldud. Intervjuu taustamüra ei ole loomulik  – taustamüra ilmub ja kaob sõltuvalt sellest, kes räägib. Kui räägib mees, kes on väidevalt Murakhtin, kõlab see nagu oleks ta stuudios, mitte lennuväljal.

Teiseks, mees liigutab vastuseid anded oma pea üles-alla nagu loeks vastust paberilt maha. Krichevskaya tõi esile ka selle, et mõned fraasid, mida mees esitab, ei kõla koguni nii, nagu vene keelt räägitakse.

Kahtlust tekitab ka ajakirjanike käitumine, mis näeb välja lavastatud või eelnevalt kokku harjutatud. Kohal on umbes tosin reoprterit, kes ei sega üksteise küsimustele vahele, ei katkesta teineteist, nagu see on tavaline nii eriliste uudiste ja intervjuude puhul. Selle asemel esitavad nad kõik viisakalt järjekorras oma küsimused.

Küsimusi tekitab ka liba-Murakhtini füüsiline seisund. Ta ei näe välja nagu mees, kes on just lennukiga alla tulistanud, katapulteerunud ja veetnud mõnda aega vaenulikul terrotooriumil.

Mõne Vene kanali uudisklipi versoonis näidati ka vormirõivais meest ajakirjanike oodates veidi kõndimas. Mees kaadris küll lonkab märgatavalt, kuid liigub muus osas uskumatult vabalt, miski ei viita valule või ebamuguvustundele. Ta tundub olema suuteline oma keha liigutama ilma raskusteta, kui ta kätleb ajakirjanikke, kes seisavad poolringis tema ees.

Samas on sõjalennukist katapulteerumine reegline traumaatiline kogemus, mis väga tihti põhjustab füüsilisi vigastusi. BBCd konsulteerinud eksperdi sõnul „näeb intervjuu andja äsja katapulteerinud mehe kohta haruldaselt hea välja“.

30. novembril teatas Vene uudisteagentuur RIA Novosti, et Murakhtin peab veetma haiglas umbes kuu. RIA Novosti tsiteeris ka endist ohvitseri, kes ütles, et see on tavaline katapulteerumise puhul. Samas jätsid Vene Kremli-meelsed TV kanalid selle RIA Novosti uudise oma sõjakangelase kohta edastamata.

BBC toob esile, et kummastust tekitab ka Murakhini päästeoperatsiooni nõrk kajastus Kremli telekanalite poolt. Või koguni see, et intervjuus “Murakhtiniga” ei tunne ükski „reporter“ huvi päästeoperatsiooni vastu või selle vastu, mis tunne oli laskuda langevarjuga vaenlase territooriumile, ja kuidas lendur seal hakkama sai?

Kõik see jätab mulje, et intervjuu oli propaganda eesmärgil lavastatud, et saavutada suur kajastus Moskva väidetele, et Su-24 ei rikkunud Türgi õhuruumi ja selle meeskond ei saanud Türgilt mingeid hoiatusi.

Nagu öeldud, jäi juhtiv Lääne meedia “Murakhtin” intervjuud uskuma, langedes Vene propaganda lõksu. Samas tasub meeles pidada, et Kremli meedia on ka varem näidanud fabritseeritud propagandauudiseid, kasutades sealhulgas väljamõeldud identiteete ja fiktiivseid tunnistajaid. Uudiseid vaadates ja lugedes tasub olla allikakriitline, sest pole välistatud, et sarnast võltsvideo-võtet võidakse mingil hetkel ka Eestiga seoses kasutada.

Artiklis kasutatud foto on kuvatõmmis BBC kodulehelt.

Lavastatud uudist saab lugeda ja vaadata BBC keskkonnas siin.

Jaga ja arutle:
Share on FacebookTweet about this on Twitter